Mine sisu juurde

Peeter Mardna

Allikas: Vikipeedia
Peeter Mardna 1998. aastal
Foto: Jaan Künnap

Peeter Mardna (sündinud 24. oktoobril 1938 Tallinnas) on eesti arst, sõudja ja poliitik.

Ta on lõpetanud 1957. aastal Tallinna 2. Keskkooli ja 1966. aastal Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna. Töötanud radioloogina mitmes meditsiiniasutuses. 1980–1987 oli Mardna Tallinna Kiirabihaigla röntgendiagnostika osakonna juhataja, seejärel kuni 2001. aastani Magdaleena Haigla peaarst.

Töö ja poliitiline tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on olnud Eesti Terviseameti järelevalve osakonna juhataja (2002–2015), juhtivinspektor ja arstiabi kvaliteedi eksperdikomisjoni aseesimees ning Ida-Tallinna Keskhaigla nõukogu liige. Peeter Mardna sai aprillis 2007 distsiplinaarse süüteo toimepanemise eest noomituse.[1]

Ta on alates 2009. aastast Keskerakonna liige. 2002–2009 kuulus ta Eestimaa Rahvaliitu.[2] Kuulub Tallinna volikogusse. Peeter Mardna on Eesti Rooma Klubi liige.

Peeter Mardna hakkas 1951. aastal käima Erich Veetõusme jooksu- ja David Klassi suusatreeninguil, 1953–1956 jätkas treeninguid Aleksander Tšikini kergejõustiklaste rühmas. Sõudmist hakkas harrastama 1957 Erich Seileri ja Jüri Kuruli suunamisel.

  • EM-il 1969 roolijata kahepaadil 7. koha.
  • Võitis NSV Liidu meistrivõistlustel 1961 ühepaadil pronksi, 1966 roolijata neljapaadil ja 1967 roolijaga neljapaadil pronksi ning NSV Liidu juunioride meistrivõistlustel 1960 ühepaadil hõbeda.
  • NSV Liidu rahvaste spartakiaadil 1971 roolijata kahepaadil hõbe.
  • NSV Liidu karikavõistlustel 1966 kaheksapaadil 2. ja 1969 roolijata kahepaadil 1. koht.
  • 1969 kahepaadil Moskva regati võitja.
  • Tulnud 9 korral Eesti meistriks:
    • 1960 ja 1964 ühepaadil,
    • 1968 ja 1971 roolijata kahepaadil,
    • 1968 roolijaga kahepaadil,
    • 1971 roolijata neljapaadil,
    • 1967 roolijaga neljapaadil,
    • 1965 ja 1970 kaheksapaadil.
  • Meistersportlane (1961).

Kohtunikuna

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Sõudekohtunikuna 1978–2003 rahvusvahelise sõudespordiliidu litsents, tegutsenud kohtunikuna 1980 Moskva ja 1988 Sŏuli OM-il ning 1995 MM-il.
  • Oli 1975–1989 Sõudespordiföderatsiooni kohtunikekogu esimees.
  • 1992–2001 EOK ja 1992–2001 EOK täitevkomitee liige, a-st 2010 EOK auliige.
  • Kuulunud 1990–1997 ESK juhatusse.
  • Olnud 1971–1989 Sõudespordiföderatsiooni presiidiumi liige ja 1971–1975 presiidiumi aseesimees, 1989–2001 ja 2009–2017 Sõudeliidu juhatuse liige, ühtlasi 1989–1991 asepresident ja 1991–2001 president.
  • Oli 1992 Barcelona ja 2000 Sydney OM-il Eesti sõudedelegatsiooni juht.[3]
  • Sõudeliidu aasta aktivist 1994–1995.

Peeter Mardna ema oli Stella Ernesaksa õde, sisearst Adda Mardna ja isa arst Leonhard Mardna.[6] Peeter Mardna poeg on arst Mihkel Mardna.

  1. "Peeter Mardna sai noomituse". Eesti Päevaleht. 17. aprill 2007.
  2. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. jaanuar 2016. Vaadatud 14. detsembril 2010.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  3. https://www.esbl.ee/biograafia/Peeter_Mardna
  4. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  5. https://www.tallinn.ee/est/aukodanikud/Aukodanik-Peeter-Mardna-2014-Teenetemark
  6. Kaja Kärner. Päevasüda. Arstid Mardnad (vaadatud 24.03.2018)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]